Tere, kallis Õnneseene sõber, kes sa seda postitust praegu loed!
Sul on põhjust rõõmustada, kuna
on otsustanud panna SIND naeratama nendel hetkedel, kui Sa jalutad meie männimetsade all ja mõtled, et küll on meil ikka ilus ja puhas loodus.
Tervisejutside rühma lapsed, kes juba aasta pärast koolipinki istuvad, on lisaks kooliks ettevalmistavale õppetööle võtnud uue õppeaasta eesmärgiks koristada nii palju prügi Elva metsade alt ära, kui väikesed käed jaksavad ära kanda.
Miks me seda teeme?
Esiteks seetõttu, et oma jalutuskäikudel oleme märganud, et kohati on parkmetsade all üsna palju erinevat tehislikku materjali, mille koht oleks tegelikult prügimäel.
Teiseks on Õnneseene lasteaia 2018/2019 õa teemaks “Õnneseen teeb kõike ise, aitab sõpra, kes on pisem”. Läbi sellise loodust hoidva ning aastat läbiva projekti saame anda tohutult suure panuse kodukoha heaollu ja õpetada lastele tööks vajalikke oskusi läbi isetegemise.
Mida lapsed sellest arvavad?
Tervisejutsid on alles kahel korral jõudnud metsa alla koristama. Need korrad on süstinud tohutu koguse entusiasmi laste loodushoidlikku käitumisse. Nad arutlevad omakeskis:
“Miks küll on suurtel inimestel nii raske teinekord prügi viia õigesse kohta?”
“Kas väike paber või suitsukoni võtaks natukeseks ajaks liiga palju ruumi? Või on suured töötamisest liiga väsinud?”
“Miks on nii, et meie koristame ja teised viskavad maha?”
Mida me sellest projektist õpime?
Jõudsime üheskoos järeldusele, et suurtel või väikestel kaaslinlastel (olgem tegelikult ausad, enamus leidudest on suitsukonid või erinev taara) ei pruugigi tihti olla pahatahtlikku sihti rämpsu maha visata, aga kogemata on kujunenud selline harjumus.
Tervisejutside jaoks ei ole raske enda linna jaoks teha seda väikest heategu, korjata veidi kogemata peost pudenenud asju, et hea oleks siin olla nii neil endil kui teistel ka.
Tervisejutsid paluvad:
Mõelgem hetkeks sellele, et prügi maha visates, olgu see nii väike kui tahes, muutub ka meie enda elukeskkond natukene kehvemaks. Püüame kõik koos võtta alati oma raasukese rämpsu kaasa ja panna see prügikasti ja püsibki mets või tänav juba natuke ilusam 🙂
Kui väikesed käed enam ei jaksa, siis aitavad suuremad, õpetajate käed, prügil jõuda sihtmärgini – prügikastini.
Kui aega üle jääb, seavad tublid Tervisejutsid prügi kokku abstraktseks kunstiks.
Järgneval pildil on tekkinud prügist kujuteldav haamer, mis sümboliseerib rühma jaoks Õnneseene töökasvatuslikku õppeaastat.
Kogu sooritus on muudetud hügieeniliseks ning loodust säästvaks – kasutame küll kummikindaid prügikorjeks, ent peale ühekordset kasutamist neid siiski prügikasti veel ei lennuta. Peseme kindad puhtaks ning saame neid nii mõnedki järgnevad korrad taas kasutada.
Tõsiselt tore idee, väga õpetlikud eesmärgid. Lastele jääb sellest ettevõtmisest ka endale külge puhtusearmastuse pisik. Edu Teile armsad Tervisejutsid.